Min buktagat

Álttá sámi giellaguovddáš lea álggaheami rájes ráhkadan olles ráiddu buktagiid. Dán siidui mii dađistaga almmuhit min buktagiid. Buktagiid viidodat ođasmahtto joatkevaččat.

Duodjeterminologiija

Giellaguovddáža vuosttaš prošeakta lei Duodjeterminologiija.

Dáinna prošeavttain háliideimmet oahpahit árbevirolaš duoji ja duodjesániid. Mii doalaimet earret eará gáktegoarrun­-, gámagoarrun- ja liidneriessankurssaid. Giela ja terminologiija geavaheapmi čadnui dihtomielalaččat prosessii. Ráhkadeimmet terminologiijalisttu juohke duodjái. Mihttu lei ahte oasseváldit galge oahppat sániid. Loahppaboađus lea terminologiijalisttut čuovvovaš dujiide:

  • Gáfeseahkka
  • Gákti  (Guovdageainnu)
  • Gápmagat/ nuvttohat
  • Guksi
  • Liidneriessan
  • Luhkka
  • Nállogoahti
  • Niibi dohpain
  • Vuoddagat
  • Vuodjaskáhppu
  • Čázehat

Jus háliidat terminologiijalisttu, de sáddes áinnas dieđu midjiide.

Álttá sámegiella

Álttá sámegiella 2007 ja 2010 leat guokte prošeavtta maid ulbmil lei čohkket Álttá guovllu mearrasámi suopmansániid. Ulbmil lei fuomášuhttit suopmansániid vai daid sáhttá oahppat ja fas geavahišgoahtit. Prošeavttaid boađus šattai sátnelistu mas leat 477 sáni ja 11 báikenama.

Jus háliidat sátnelisttu, de sáddes áinnas dieđu midjiide.

Vihtaniid geavaheapmi

Bivdobáiki lea posišuvdna mearas maid gávdná go ruossalastá vihtaniid. Vihtanat leat mearkkat ja hámit luonddus, girkut dahje eará visttit. Dát ruossalastin geavahuvvui gávdnat ruovttoluotta buriid bivdobáikkiide. Dát lei dehálaš árbevirolaš máhttu mearraolbmuide.

Juohke bearrašis ledje sierra bivdobákkit, mii lei lunddolaš go sis lei máhttu sin bivdobáikkiid birra. Jus bivddu bidje riekta ja buori báikái, godde olu guoli. Boastut biddjon bivdu sáhtii dagahit ahte godde unnán guoli, masse bivddu dahje ahte bivddut billahuvve. Danin ii lean soaittáhagas gokko bivdduid bidje. Álttá sámi giellaguovddáš háliidii dieđuid háhkat manin lei dehálaš vihtaniid geavahit, mot geavahuvvo ja mo máhttu vihtaniid birra fievrriduvvui buolvvas bulvii.

Jus háliidat gihppaga, de sáddes áinnas dieđu midjiide.

Vuoddagat

2009:s juolluduvvui midjiide ruhta čohkket dieđuid boares vuoddagiid ja minstariid birra Álttás, Fálesnuoris, boares Sállannuoris ja Hámmárfeasttas. Dáin guovlluin ođastedje ja ođđasit geavahišgohte gávtti 80- ja 90-logus. Vuoddagat leat dehálaččat gáktegeavaheapmái, muhto makkár minstarat leat diein guovlluin geavahuvvon ii leat vel ollenge čielgan. Mii háliideimmet čohkket dieđuid vuoddagiid ja/dahje minstariid mat ain leat áimmuin. Mihttu lei dahkat daid oahpisin vai daid sáhttá fas geavahišgoahtit. Prošeakta loahpahuvvui 2012:s ja boađus lei 35 registrerejuvvon vuoddaga. Go govviimet govaid min ruovttusiidui lei mis nu lihkku ahte beasaimet luoikkahit muhtin informánttaid vuoddagiid. Dassážii go almmuhit min boares kursamateriála gihpan, de lea vejolaš oaidnit oasi dán kulturárbbis govvahámis min ruovttusiiddus.

Giellagiisá

Giellagiissá prošeavttain háliida Álttá sámi giellaguovddáš ráhkadit giellamovttiidahtti reaidogiissá maid sáhttá geavahit praktihkalaš giellahárjehallamii mánáidgárddis ja smávvaskuvllas ovddidan dihte sáme- giela ja kultuvra. Giellagiisá lea inspirerejuvvon pedagogalaš reaiddus “snakkepakken” man Lucie Fossum Ihlen ja Lena Malinowsky Finnanger leaba ráhkadan 2009:s. Giellagiisá galgá nu go “snakkepakken” doaibmat veahkkeneavvun giellaoahpahusas. Mánát besset oaidnit, gullat ja bargat ávdnasiiguin mat movttiidahttet ipmirdit ja hupmat eatnigielaset.

CD-buvttadeapmi

Álttá sámi mánáidkoarra man Álttá sámi giellaguovddáš jođiha ožžo doarjaga Sámedikkis ja Finnmárkku fylkasuohkanis ráhkadit CD skearru 2015:s. Prošeavtta mihttu lei ásahit eanet giellaarenaid mánáide ja nuoraide. Mii diehtit ahte musihkka ja lávlun lea beaktilis vuohki oahppat giela, ja háliideimmet ná ovddidit sámegiela geavaheami Álttás.

CD-almmuheami mihttu lei nannet mánáid identitehta sámi lávlun/ juoigin/teakstačállin ja artistan.

Jus háliidat oastit CD- skearru, Dálveságat, de sáddes áinnas dieđu midjiide.

Filbmabuvttadeapmi

Álttá nuorat ráhkadedje soaiggusfilmma mas lei vuosttaščájáhus 2018:s.

Gákte- gihppagat

Gihpa čájeha Oarje- Finnmárkku gávttiid.

Sámi báikenamat Álttás, Sievjjus ja Fálesnuoris/ Ráhkkerávjjus.

Álttá sámi giellaguovddáš lea áigodagas 2012-2018 čohkken sámegiel báikenamaid Álttá-, Hámmárfeastta- ja Fálesnuori suohkanis. Mii leat jearahallan olbmuid dáin guovlluin ja čohkken badjel 824 báikenama.

Min čohkkejuvvon báikenamat gávdnojit áppas iSikte Sápmi. iSikte Sápmi lea applikašuvdna mii lea gávdnon 2014 rájes, muhto 2019:s almmuhuvvui ođđa veršuvdna mas gávdnojit báikenamat maid Álttá sámi giellaguovddáš lea čohkken.

iSikte Sápmi čájeha sámi báikenamaid Norggas. Geahča mii gávdno du lahkosis go leat johtime Sámis; várit, jávrrit, báikkit, jogat, sulložat, boađut jna. Applikašuvdna doaibmá juohke sajis, neahta ja gokčama haga. Applikašuvdna lea nuvttá ja dan sáhttá viežžat iStore og Google Play buvddain. Loga eanet applikašuvnna birra dás:

https://play.google.com/store/apps/details?id=com.appsfab.insight.sapmi&hl=no