
Álttá sámi giellaguovddáža ulbmil lea ovddidit, nannet ja seailluhit sámi giela ja kultuvrra, ovddemusat Álttá suohkanis. Min ulbmiljoavku leat buohkat geain lea beroštupmi sámi gillii ja kultuvrii.

Min višuvdna lea ovddidit sámi giella- ja kultuvrra fáladagaid mánáide, nuoraide ja rávisolbmuide, vai min guovllu olbmot besset čevllohallat duogážiin, kultuvrrain ja gullevašvuođain.

Aktiviteter ut året
Mii leat loahpaheame dán ruovttusiiddu jagi 2023/2024, danin leat unnán dieđut dáppe. Min doalut almmuhuvvojit min Facebook siiddus, ja min miellahttu joavkkuiguin Facebookas mat lea iešguđet ulbmiljoavkkuide. Dá lea dán jagáš plána. váldde oktavuođa ovddasvástideaddji bargiin jus leat jearaldagat. Plána lea duššo dárogillii.
Sámi giellavahkku Álttás 2023
Álttá Sámi Giellaguovddáš ja Kulturviessu ovdanbuktá sámi giellavahkku prográmma 2023.
Fargga lea viimmat fas giellavahkku ja mii illudit.
Sámi giellavahkku álgá 23. b golggotmánus ja bistá vahkku. Mii álggahit giellavahkku ovttas Álttá joatkkaskuvllain ja bovdet sámegielat kafeai.
Muđui leat olu eará doaimmat gos sámegiella galgá gullot.
Geahčes prográmma dáppe, galgá leat juoga eatnasiidda:
Prográmma sámegillii ja dárogillii
Mii ráhkadit “FB-arrangement” doaluide, gosa bidjat eambbo dieđuid. Čuovo min siiddu Facebook báikkis:
Loga eambbo Giellavahkku.org siiddus:
Doppe sin čállet:
Mii lea Giellavahkku?
Giellavahku ulbmilin lea buoridit sámegielaid stáhtusa, ja buoridit máhtu sámi giela ja kultuvrra birra olles servodagas. Juste dán vahkus galget sámegielat gullot ja oidnot juohke sajis.
Giellavahkku lea veahkkálasbargu čalmmustahttit sámegielaid ja loktet máhtu daid birra olles servodagas. Priváhta ja almmolaš ásahusat, ealáhuseallin, organisašuvnnat ja eará aktevrrat bovdejuvvojit oainnusmahttit sámegielaid juste dán vahkus. Ovttas váldit mii stuorábuš ovddasvástádusa sámegielaid gullomis, oidnomis ja geavaheames buot servodatsurggiin.
Sámediggi Norgga beale mearridii álggahit Giellavahku dalle go almmuhii Giellaloktema.
Manne lea Giellavahkku deaŧalaš?
Vaikko leat áitojuvvon jávkamis, de sámegielat ain bissot. Doaivva lea. Sámiid gaskkas lea dihtomielalašvuohta giela ja giellaválljema ektui, ja eanet ja eanet olbmot válljejit searvat kurssaide oažžun dihtii giela ruovttoluotta maid min máttut leat massán. Guovlluin gos sámegiella ii leat geavahuvvon sohkabuolvva dahje guovtti áiggi, de váldet dál nuorra rávisolbmot sámegiela ruovttoluotta ja geahččalit várrugasat addit dan viidáseappot mánáidasaset. Ođđa sámegielat sohkabuolva sámegielat mánáiguin bajásšaddá dál.
Mii oaidnit ahte stuoraservodat sihke Norggas, Suomas ja Ruoŧas čájehit stuorit beroštumi ja áŋgiruššama sámegielaide, ja sápmelaččat dáin riikkain dovdet ahte sin kultuvra ja giella lea buoret muddui dohkkehuvvon. Beroštupmi sámi servodahkii lea stuoris, ja áigi goas veahkkálaga dahkat giellaáŋgiruššama, ii sáhtášii leat buoret.
Rabas čoahkkin duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raportta birra
Rabas čoahkkin duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raportta birra
Mot lea vejolaš loktet sámi giela- ja kultuvrra Álttás?
Álttá Sámi Giellaguovddáš sávvá bures boahtima
Váhnemat muitalit – ” Aiddobeliid vásáhusat sámi giellaoahpahusas Álttás”
Grete Julianne Skum – “Mii geahččat ovddasguvlui – Sámi searvvi vuordámušat”
Jan Erik Henriksen – “Mii lea soabaheapmi?”
Eva Josefsen – “Soabaheami politihkalaš dimenšuvdna”
Álttá Sámi Giellaguovddáš / Alta Samiske Språksenter
Álttá Sámiid Searvi / Alta Sameforening
Indigenous Voices UiT